tajuvead, kognitiivsed nihed, kognitiivsed moonutused, 1. osa
Teretulemast kuulama Estonian podcast’i!
Täna tahan natuke psühholoogiast rääkida, aga täpsemalt – tajuveast, need asjad, mis mõjutavad meie elu ja ümbritsevat maailma.
Selline effekt on täitsa normaalne ja igale inimesele täiesti naturaalne, kuid peab meeles pidama, et tihti mis meile tundub tõsine on lihtsalt meie ajumäng. Tajuviga, kognitiivne nihe või kognitiivne moonutus on mõtlemisviga, mis tekib või tekivad, kuna meie aju püüab info töötlemist lihtsustada ja lõpuks aru saada. Need on nagu 'pimedad kohad' meie tajus, mis panevad meid nägema maailma mitte täiesti objektiivselt.
Esimene effekt tänaseks on ellujääjate efekt ehk ellujääja kallutatus. See on minu lemmik kognitiivne moonutus ja ma näen seda mõju iga päev.
Ellujääja efekt tekib siis, kui keskendume ainult edukatele inimestele ja unustame need, kes ebaõnnestusid. See moonutab meie arusaama, sest näeme ainult võitjaid, mitte kaotajaid.
Tänapäevade uudistes seda on alati näha ning peaaegu kõik (kui mitte kõik) edulood põhinevad selle effekti alusel. Küll sa oled ise kuulnud, et Steve Jobs ei lõpetanud isegi ülikooli, aga sai ikkagi edukaks. Või sul on koolikaaslane, kes oli parim õppur, kuid elus pole ta eriti kaugele jõudnud, samas kui keegi, kes koolis silma ei paistnud, on nüüd väga edukas. Sellised näidised paljudele meeldivad, kuid kui natuke selle üle mõelda, siis on klaar ja saad kohe endale vastata, kas jutt on reeglist või see ongi erand, mis kinnitab reeglit. Samamoodi võib juhtuda, et su sõber annab sulle kogu aeg nõu ja siis, kui ühel korral tal on õigus, ütleb ta: "Ma ju ütlesin!”
Lõpuks, küsi 1000 inimest et nad mõtleksid mõnele sõnale või numbrile ning ütle, et sa suudad seda ära arvata. Siis kui päriselt suudad, saad seda inimese silmades ekstrasendiks! Enne seda ebaõnnestunud katsete kohta ei pea mainima :)
Kinnituskalduvus või kinnituseelarvamus, mis juhtub siis kui otsime ja tõlgendame infot nii, et see sobiks meie olemasolevate uskumustega. Minu arvates see on väga ohtlik kognitiivne nihe. Kui me usume midagi väga tugevalt, siis pöörame tähelepanu ainult nendele faktidele, mis toetavad meie arvamust. Näiteks kui olen veendunud, et 1 liiter apelsinimahla päevas on ülimalt tervislik, siis loen ainult neid artikleid, mis seda väidet toetavad. Kõik teise arvamusega ma pean valedaks ja ebaausaks, mahl ongi tervisele heaks! Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused lisatud suhkru kohta? Ei, see kõik on jama!
Või teine näide: sul on kindel poliitiline seisukoht ja kui kohtad inimesi, kes sinuga nõustuvad, pead neid tarkadeks ja hästi informeeritud inimesteks. Kui tark inimene, temaga on nii meeldiv rääkida! Kuid kui keegi väljendab vastupidist arvamust, võtad sa neid alateadlikult vähem tarkadena või isegi ebaadekvaatseteks. Tõsi?
Vääratamatu kulu viga, või kaotatud kulude mõju, juhtub siis, kui inimene jätkab aega, raha või vaeva millegi investeerimist, isegi kui see enam kasu ei too, lihtsalt sellepärast, et ta on juba palju kulutanud. Oled kunagi vaadanud kinos filmi, mis on täiesti igav või isegi jama. Aga film on juba pooleks jäämas, ja sa oled pileti eest maksnud ning tundub sulle, et see on lihtsalt rumal poolel teel alla anda. Või lugenud raamatut, mis enam ei huvita, aga oled oled juba 50% läbi. PEAD LÕPUNI LUGEMA. Vot just see on vääratamatu kulu viga.
Dunningi-Krugeri efekt. See nähtus tähendab, et inimesed, kellel on vähe teadmisi või oskusi mingis valdkonnas, hindavad oma võimeid liialt kõrgeks, just nagu sel hetkel, kui ma psühholoogiast räägin :)
Olen hiljuti fitnesis huvitanud, vaatasin paar viideot, olen paar artikle lugenud, tean juba nii palju et instas nime lõpus on .fit pannud ning varsti hakkan teisi treenima. Või investeerimine! Olen terve õhtu investeerimisviideot vaatamas veetnud, kõik on nii lihtne, kohe saan miljönääriks ja saan sind ka aidata, anna ainult teada!
Petturi, või impostori sündroom. Juhtub siis, kui sa tunned, et sa ei ole piisavalt hea või tark, kuigi tegelikult oled.
Olen saanud hea palgaga töökoha, aga tunnen, et ma pole seda väärt – ma ei tea midagi, mul lihtsalt vedas. Närviliselt ootan, et kolleegid mind paljastavad, kuigi objektiivselt olen ma tubli ning saan hakkama. Ja lisaks kõik need juhtumid kui mul vedas, lihtsalt vedas, ma ei tea kõike… Ja veel hullem – kui inimene tunneb, et ei väärigi endale isegi väikeseid naudinguid, nagu midagi kallimat ostmist, kuna tunneb, et ei ole seda väärt. Nii on näha, kuidas see käitumine võib mõjutada ka igapäevaelu ja enesemugavustunde.
Ja tänaseks vist aitab, jätkame teine kord! Anna mulle teada, mis sa arvad, ja mõnusat keeleõpet! :)
Teretulemast kuulama Estonian podcast’i!
Täna tahan natuke psühholoogiast rääkida, aga täpsemalt – tajuveast, need asjad, mis mõjutavad meie elu ja ümbritsevat maailma.
Selline effekt on täitsa normaalne ja igale inimesele täiesti naturaalne, kuid peab meeles pidama, et tihti mis meile tundub tõsine on lihtsalt meie ajumäng. Tajuviga, kognitiivne nihe või kognitiivne moonutus on mõtlemisviga, või tekivad, kuna meie aju püüab info töötlemist lihtsustada ja lõpuks aru saada. Need on nagu 'pimedad kohad' meie tajus, mis panevad meid nägema maailma mitte täiesti objektiivselt.
Selline efekt on täiesti normaalne ja igale inimesele loomulik ning naturaalne, kuid tuleb meeles pidada, et tihti see, mis meile tundub tõsine, on lihtsalt meie ajumäng.
Esimene effekt tänaseks on ellujääjate efekt ehk ellujääja kallutatus. See on minu lemmik kognitiivne moonutus ja ma näen seda mõju iga päev.
Ellujääja efekt tekib siis, kui keskendume ainult edukatele inimestele ja unustame need, kes ebaõnnestusid. See moonutab meie arusaama, sest näeme ainult võitjaid, mitte kaotajaid. Tänapäeva uudistes on seda pidevalt näha – peaaegu kõik edulood põhinevad selle efekti peal.
Tänapäevade uudistes seda on alati näha ning peaaegu kõik (kui mitte kõik) edulood põhinevad selle effekti alusel. Küll sa oled ise kuulnud, et Steve Jobs ei lõpetanud isegi ülikooli, aga sai ikkagi edukaks. õi sul on koolikaaslane, kes oli parim õppur, kuid elus pole ta eriti kaugele jõudnud, samas kui keegi, kes koolis silma ei paistnud, on nüüd väga edukas. Sellised näidised paljudele meeldivad, kuid kui natuke selle üle mõelda, siis on klaar ja saad kohe endale vastata, kas jutt on reeglist või see ongi erand, mis kinnitab reeglit. Samamoodi võib juhtuda, et su sõber annab sulle kogu aeg nõu ja siis, kui ühel korral tal on õigus, ütleb ta: "Ma ju ütlesin!”
Lõpuks, küsi 1000 inimest et nad mõtleksid mõnele sõnale või numbrile ning ütle, et sa suudad seda ära arvata. Siis kui päriselt suudad saad seda inimese silmades ekstrasendiks! Enne seda ebaõnnestunud katsete kohta ei pea mainima :)
Kinnituskalduvus või kinnituseelarvamus, mis juhtub siis kui otsime ja tõlgendame infot nii, et see sobiks meie olemasolevate uskumustega. Minu arvates see on väga ohtlik kognitiivne nihe. Kui me usume midagi väga tugevalt, siis pöörame tähelepanu ainult nendele faktidele, mis toetavad meie arvamust. Näiteks kui olen veendunud, et 1 liiter apelsinimahla päevas on ülimalt tervislik, siis loen ainult neid artikleid, mis seda väidet toetavad. Kõik teise arvamusega ma pean valedaks ja ebaausaks, mahl ongi tervisele heaks! Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused lisatud suhkru kohta? Ei, see kõik on jama!
Või teine näide: sul on kindel poliitiline seisukoht ja kui kohtad inimesi, kes sinuga nõustuvad, pead neid tarkadeks ja hästi informeeritud inimesteks. Kui tark inimene, temaga on nii meeldiv rääkida! Kuid kui keegi väljendab vastupidist arvamust, võtad sa neid alateadlikult vähem tarkadena või isegi ebaadekvaatseteks. Tõsi?
Vääratamatu kulu viga, või kaotatud kulude mõju, juhtub siis, kui inimene jätkab aega, raha või vaeva millegi investeerimist, isegi kui see enam kasu ei too, lihtsalt sellepärast, et ta on juba palju kulutanud. Oled kunagi vaadanud kinos filmi, mis on täiesti igav või isegi jama. Aga film on juba pooleks jäämas, ja sa oled pileti eest maksnud ning tundub sulle, et see on lihtsalt rumal poolel teel alla anda. Või lugenud raamatut, mis enam ei huvita, aga oled oled juba 50% läbi. PEAD LÕPUNI LUGEMA. Vot just see on vääratamatu kulu viga.
Dunningi-Krugeri efekt. See nähtus tähendab, et inimesed, kellel on vähe teadmisi või oskusi mingis valdkonnas, hindavad oma võimeid liialt kõrgeks, just nagu sel hetkel, kui ma psühholoogiast räägin :)
Olen hiljuti fitnesis huvitanud, vaatasin paar viideot, olen paar artikle lugenud, tean juba nii palju et instas nime lõpus on .fit pannud ning varsti hakkan teisi treenima. Või investeerimine! Olen terve õhtu investeerimisviideot vaatamas veetnud, kõik on nii lihtne, kohe saan miljönääriks ja saan sind ka aidata, anna ainult teada!
Petturi, või impostori sündroom. Juhtub siis, kui sa tunned, et sa ei ole piisavalt hea või tark, kuigi tegelikult oled.
Olen saanud hea palgaga töökoha, aga tunnen, et ma pole seda väärt – ma ei tea midagi, mul lihtsalt vedas. Närviliselt ootan, et kolleegid mind paljastavad, kuigi objektiivselt olen ma tubli ning saan hakkama. Ja lisaks kõik need juhtumid kui mul vedas, lihtsalt vedas, ma ei tea kõike… Ja veel hullem – kui inimene tunneb, et ei väärigi endale isegi väikeseid naudinguid, nagu midagi kallimat ostmist, kuna tunneb, et ei ole seda väärt. Nii on näha, kuidas see käitumine võib mõjutada ka igapäevaelu ja enesemugavustunde.
Ja tänaseks vist aitab, jätkame teine kord! Anna mulle teada, mis sa arvad, ja mõnusat keeleõpet! :)
Welcome (to listen) to the Estonian podcast!
Today, I want to talk a little about psychology, but more specifically about cognitive biases, the things that influence our lives and the world around us.
This effect is quite normal and natural for every person, but it’s important to remember that often what seems serious to us is simply a trick of our mind. A cognitive bias or distortion occurs when our brain tries to simplify information processing and ultimately make sense of things. These are like ‘blind spots’ in our perception, which cause us to see the world not entirely objectively.
Such an effect is completely normal and natural for everyone, but it’s essential to remember that often what seems serious to us is simply our brain’s game.
The first effect for today is the survivorship bias. This is my favorite cognitive distortion, and I see its impact every day.
Survivor bias occurs when we focus only on successful people and forget about those who failed. This distorts our understanding because we see only the winners, not the losers. You can see this in the news all the time—almost all success stories are based on this effect.
In today’s news, you can always see this, and almost all (if not all) success stories are based on this effect. You’ve probably heard that Steve Jobs didn’t even finish college, yet became successful. Or maybe you have a classmate who was the best student but hasn’t achieved much in life, while someone who didn’t stand out in school is now very successful. Many people like these examples, but if you think about it for a moment, it becomes clear and you can immediately ask yourself: is this the rule, or is it the exception that proves the rule? Similarly, it might happen that your friend always gives you advice, and when they’re right once, they say, "I told you so!"
Finally, ask 1000 people to think of a word or number, and tell them that you can guess it. When you actually succeed, you get to see their eyes light up as if you’re some kind of extra-sensory genius! The failed attempts don’t need to be mentioned beforehand :)
Confirmation bias, or confirmation prejudice, happens when we seek and interpret information in a way that fits our existing beliefs. I think this is a very dangerous cognitive distortion. When we believe something strongly, we only pay attention to the facts that support our opinion. For example, if I am convinced that drinking 1 liter of orange juice a day is extremely healthy, I will only read articles that support that claim. Any other opinion I consider false or dishonest—juice is good for health! The World Health Organization’s (WHO) sugar recommendations? No, that’s all nonsense!
Or another example: you have a firm political stance, and when you meet people who agree with you, you consider them smart and well-informed people. A smart person, it’s so nice to talk to them! But if someone expresses the opposite opinion, you subconsciously consider them less intelligent or even inadequate. True?
Sunk cost fallacy, or the impact of lost costs, happens when a person continues to invest time, money, or effort into something, even though it no longer brings any benefit, simply because they have already spent so much. Have you ever watched a movie in the cinema that is completely boring or even terrible? But the movie is already halfway through, and you've paid for the ticket, and it feels silly to quit halfway. Or read a book that no longer interests you, but you're already 50% through. YOU HAVE TO FINISH IT. That's exactly the sunk cost fallacy
The Dunning-Kruger effect. This phenomenon means that people with little knowledge or skills in a field tend to overestimate their abilities, just like when I’m talking about psychology right now :)
Recently, I’ve been interested in fitness, watched a few videos, read a couple of articles, and now I know so much that I’ve added .fit to my Instagram name and will soon start training others. Or investing! I spent the whole evening watching investment videos, it’s so simple, I’m going to be a millionaire right away, and I can help you too, just let me know!
Impostor syndrome. This happens when you feel that you’re not good enough or smart enough, even though you actually are.
I got a well-paying job, but I feel like I don’t deserve it—I don’t know anything, I just got lucky. I nervously wait for my colleagues to expose me, even though objectively I’m doing well and coping. And also all those moments when I got lucky, just lucky, I don’t know everything… And even worse—when a person feels they don’t deserve even small pleasures, like buying something more expensive, because they feel they’re not worthy of it. This is where you can see how this behavior can affect everyday life and self-comfort.
And that’s probably enough for today, we’ll continue next time! Let me know what you think, and enjoy your language learning! :)