oletus teise keele aktsendi kohta

Tere kõigile. Täna räägime ühest artiklist, mis on Stephen Krasheni kirjutatud. Ma olen seda artiklit ise tõlkinud, presenteerin teile ja annan paar kommentaari.

Need, kes ei tea, kes Stephen Krashen on, paar sõna tema kohta.

Stephen Krashen on pärit USA-st, väga populaarne teadlane ja uurija iseseisvate keeleõppijate seas. Tema ehk kuulsaimat videot ma soovitan teile ise vaadata ja ma jätan lingi. Ma ise olen tema mitu raamatut lugenud, mõned olid huvitavad ja kasulikud, teised liiga “rasked” ja liiga detailsed. Tema hüpotees ja teooria teise keele omandamise kohta, comprehensible input ehk arusaadav sisend, aitas tuhandetel inimestel keelt õppida, aga ehk tema teooriasse süveneme mõni teine kord. Täna räägime tema artiklist, mille teemaks on aktsent.

Teadlased kasutavad sõna “conjecture”, ehk oletus, siis, kui nende kokkuvõte põhineb nõrkade tõendite alusel, ja sel juhul sõna hüpotees kasutada ei saa, nagu käesoleva artikli puhul. Tema oletuse järgi omandatakse täpne hääldus teises keeles, sealhulgas täiskasvanutel, kiiresti ja väga hästi, kuid me ei kasuta oma parimat aktsenti, sest meil on hirm kõlada ja tunda end lollina.

Nüüd ma soovitan teil pausi teha ja natuke selle üle mõelda. Nagu koolis – mida autor tahab sellega meile öelda? 🙂

Ja jätkame.

Teaduslikumalt ja väärikamalt väljendudes, meil on output filter ehk väljundfilter, mis on nagu blokk, mis takistab meil parimat andmast võrreldes sellega, kui hästi me tegelikult suudame. Selline blokk on väga võimas ning selle mõju on raske või lausa võimatu teadliku pingutusega vähendada või nõrgestada. Väljundfilter takistab meil kasutamast seda, mis meil on ja mida me oleme omandanud.

Allpool on nõrgad tõendid. Suur osa neist põhineb minu enda, ehk Krasheni enda kogemustel, aga ta arvab, et paljudel inimestel on sama kogemus olnud.

1. Muutlikkus: Meie aktsendid teistes keeltes on muutlikud ja see muutlikkus oleneb sellest, kuidas me end tunneme. Kõik muutub siis, kui me tunneme, et meid hinnatakse. Kui Stephen räägib prantsuse keelt kellegagi, kes inglise keelt halvasti räägib või ei räägi üldse, või kui kuulajaid pole, tunneb ta end sel juhul mugavalt ja võib tunnistada, et tema aktsent pole halb. Teistel juhtudel öeldi talle, et tema aktsent on kohutav, ehk prantsuse aktsenti pole üldse kuulda.

Ja siis Stephen räägib ühest seigast 1980. aastal Ottawas, kus ta kohtus endiste kolleegidega, kellega ta rääkis prantsuse keeles ja kellega ta tundis end turvaliselt ning tal oli mugav olla. Ühesõnaga, tema prantsuse keel oli tipptasemel. Ta meenutab, et üks kord oli ta tahvli juures midagi selgitamas, kui äkki astus tuppa sisse mingi võõras inimene, ja järsku midagi muutus tema sees – mõtted olid umbes sellised: “Tõenäoliselt ta räägib prantsuse keelt emakeelena, või kui mitte, siis vähemalt on tema tase kõrgem kui minu, ja ta arvab arvatavasti, et mu prantsuse keel on nii halb.” Selle mõtlemise tagajärjel tema aktsent ja kõne ladusus kohe halvenesid, mis toimus tahtmatult. Ühesõnaga, tema väljundfilter oli aktiveeritud – “my output filter went up,” nagu Stephen ise kirjutas.

Siis Stephen kirjutab, mida talle üks kuulus ungari polüglott, Dr. Kato Lomb, kes tol ajal rääkis 17 keelt, tõdes. Stephen on Lombiga mitu korda kohtunud ja temaga inglise keelt rääkinud – suurepärase aktsendiga. Aga üks kord tulid Stepheni abikaasa ja tütar kaasa. Hiljem Lomb märkis, et talle tundus, et tema aktsent oli palju parem, kui nad olid kahekesi, ja selgitas, et hoolimata sellest, et tal oli Stepheni perega hea olla, ta ei tundnud neid nii hästi nagu Stephenit. Selle tagajärjel tema eneseteadvus kasvas, mis kahjustas tema keelelist enesekindlust. Lõpuks võtab Krashen kokku, et tegu on jälle väljundfiltriga.